“Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.” “Mis vaevab sinu südant …” Need on aegumatud laused õpperajalt, aga ka olukorrad, mille sarnastes on arvatavasti iga inimene vähemalt korra oma elus olnud. Selles pole midagi imelikku ega ebaloomulikku, küll aga väärtuslikku.  

Meil tuleb elus pidevalt valida ja otsustada. Vahel on see väga keeruline. Eriti siis, kui põrkume iseenda või teiste rollide ning väärtustega. Kuidas peaks siis käituma? Mis on õige? Millest lähtuda, et teha eetiline valik, otsustada eetiliselt? Usun, et nii mõnelgi tulevad need küsimused tuttavad ette ja tunne, et miski vaevab südant.

Eetika keskmes on inimene oma valikutega. See, kuidas me käitume - mida mõtleme, ütleme, teeme, väärtustame ja oleme, aga ka see, mida me ei ole, ütle või ei tee, kuulub eetika valda.

Tunnustatud kultuuripsühholoogia professor ja konstruktiivne arrogant Jaan Valsiner kirjutab, et õpetamine ja haridus on sekkumine ning sekkumine on vägivalla vorm. Öeldu võtab sõnatuks. Õnneks ta täpsustab, et sekkumine on arengu tuum ja haridus on hädavajalik heatahtlik vägivald, milles toimuvad dialoogid võivad põhjustada arengulisi protsesse. Ta lisab, et teiste harimine on egokeskne tegevus ja õppe väärtuse määravad õpetaja isiklikud ning kutse-eetilised väärtused. Haridus on sügavalt eetiline valdkond - on, mille üle mõelda ja arutleda.

Jaak Panksepp, tunnustatud neuroteadlane ja emotsioonide uurija, juhib TEDx-il kuulajate tähelepanu sellele, et naha all oleme kõik õed ja vennad ning vastutame ühiselt üksteise vaimse tervise eest sellega, kuidas me üksteist kohtleme.

Seda, kuidas Jaani ja Jaagu tarkused põimuvad, millised on ja milles väljenduvad koolitajate eetilised väärtused ning millele otsustades tugineda, et koolitaja ei muutuks kollitajaks või koolitus kollituseks, räägime 6. ja 7. mail veebis koolitusel “Eetilised väärtused ja otsused koolitamisel”. Uuri lisa!