Koolitus kui transformatsiooni inkubaator
Tuntud ameerika sotsioloog ja täiskasvanuhariduse uurija Jack Mezirow on loonud transformatiivse õppimise teooria. Transformatsioon on õppeprotsessi loomulik osa, mille tulemuseks on pöördumatud muutused õppija maailmapildis – arusaamades, uskumustes, perspektiivis jne. Ühtlasi suureneb õppimisega üleüldine avatus, näiteks ideedele, teistele inimestele, vaatenurkadele. Selle protsessi käigus kasvab ka avatus ja aktsepteerimine iseenda suhtes.
Mezirow teooria soojendab semiootiku südant, sest kõneledes transformatsioonist õppeprotsessis seab ta olulisele kohale muutuse tähenduses. Viimane on aga semiootika keskne uurimisobjekt. Kuidas tekib tähendus, mis tähendusloomet mõjutab ning kes üleüldse ütleb, mida mõni nähtus, situatsioon, sõna, kunstiteos või näoilme tähendab? Praeguseks uurimisobjektiks võtame siiski õppimise.
Inimene ei märka enda ümber ega sees asju, millest ta pole teadlik. Teadlikkuse kasvades, maailmapildi avardudes, perspektiivi paindlikkuse suurenedes rikastub nii meie füüsiline kui ka vaimne maailm. Vaime rikastumine on ilmselt laiemalt mõistetav, aga kuidas avardub füüsiline reaalsus? Toon lihtsa näite. Kujutame ette, et kaks inimest kõnnivad Kadrioru pargis. Üks neist on kirglik matemaatika õpetaja, kes pole kunagi tundnud erilist huvi botaanika vastu, kuid tema seltsiline on just suur taimeteaduse fänn. Sõprade jalutuskäik samas pargis on tajutud visuaalse informatsiooni poolest täiesti erinev, kuna taimehuviline märkab teekonnal tohutul hulgal põnevaid liike, hindab pargi kujundaja tööd, tema tähelepanu püüavad näiteks hiljuti õpitud taimeliigid ning nende „hingeelu“. Matemaatika õpetaja aga vast märkab, et pargis on kevade kohta juba päris palju rohelust ning võib olla hindab ta ka peenarde sümmeetriat. Sama füüsiline keskkond, kuid olemasolevate teadmiste tõttu märkavad nad hoopis erinevaid elemente. Kui avarduvad teadmised, avaneb ka füüsiline keskkond uuest küljest, mida varem puuduvate teadmiste tõttu ei märgata.
Koolitus on üsna selgelt piiritletud õppimise vorm – sellel on kindel eesmärk, oodatavad väljundid ja ajaline mõõde. Koolitusel osalemine tähendab vaikimisi, et inimene on avatud ideele, et tema omailm on pidevas muutumises ning ta on valmis tegema teadlikke valikuid selleks, et juhtida enda isiklikku tähendusloome protsessi nii palju, kui see on võimalik. Juba eos tasub leppida, et täielikult pole seda protsessi juhtida võimalik. Tähendus on nagu elav organism, mis reageerib pidevalt erinevatele stiimulitele ning stiimulite üle meil täielikku kontrolli pole. Ma arvan, et tegelikult ongi elu põnevam, kui me ei püüa seda terviklikult juhtida ning jätame ruumi ka ootamatustele ja argipäeva pisiimedele.
Koolitusega liitumine tähendab ühtlasi, et inimene on teinud teadliku valiku avarada oma maailma ning suurendada avatust ja aktsepteerimist ümbritseva ning iseenda suhtes. Koolitus piiritletud, eesmärgistatud ja sihipärase õppimisvormina on suurepärane inimese omailma transformatsiooni inkubaator. Seal on loodud õppijale parimad tingimused uue info vastuvõtmiseks ja selle mõjuna juba omandatud teadmiste ümberorganiseerimiseks. Koolitus on justkui kasvuhoone, mis võimaldab igal taimel võrsuda, kasvada, areneda ja vilju kanda, kuna seatud eesmärgi saavutamiseks on loodud parimad võimalikud tingimused. Kontsentreeritud õppesituatsioonist lahkudes ning oma elu tavarütmide juurde naastes jätkub õppija areng inkubatsiooniks valitud teemal. Tänu omandatud teadmistele ja oskustele on ümbritsev maailm avaram ning me märkame nüüd uusi asju, mida varem meie reaalsuses justkui polnudki. Näiteks Kadrioru pargis jalutanud matemaatika õpetaja märkab pärast pargitaimede baaskoolituse läbimist enda ümber järgmine kord Kadriorgu sattudes hoopis rikkalikumat ja mitmekesisemat keskkonda.
Oma maailmapilti ja ümbritseva elu tõlgendamist on võimalik ise suunata ning juhtida. Selle aluseks on teadlikud valikud enesearengus. Seega, kui Sa soovid avardada oma füüsilist ja vaimset reaalsust, mõista paremini maailma, teisi inimesi ja iseennast, siis tasub arengu efektiivsuse huvides sukelduda aeg-ajalt teadlikult koolituste kirjusse maailma. Lisaks kogu omandatud tarkusele on grupis õppimine ka väga lõbus!
Kasutatud allikad: Mezirow, J. 2009. Transformative Learning Theory. In J. Mezirow & E. W. Taylor (Eds.), Transformative Learning in Pracitice: Insights from Community Workpalce, and Higher Education. San Francisco: Jossey-Bass