Õppematerjali kasutatakse õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks, tõhustamiseks ja toetamiseks. Kuidas aga luua materjale, mis seda kõike tõepoolest teevad? Esimene samm on enda jaoks mõtestada, et tähendust loovad vaid materjalid, mis on välja töötatud kooskõlas õppimise või õpetamise eesmärgiga.

Õppematerjale luues tasub meeles hoida:

• õppija jaoks võimaldavad õppematerjalid olla õppeprotsessi kaasatud. Üheks kaasamise võimaluseks on õppematerjal koostada koos õppijatega või võimaldada õppeülesande raames õppijal endal luua õppematerjal;
• õppematerjalide abil saab õppija teada, mida õpetatakse, õppija saab ülevaate õppeprotsessist. Samas võimaldab õppematerjal anda õpitule tähenduse ja hoida õppija tähelepanu;
• koolitajal aitavad õppematerjalid saavutada õppeesmärke, toetavad koolitajat, et tuua esile õpetatava tähendus. Siiski ei asenda õppematerjal koolitajat ning õppematerjali tervikuna ei saa käsitleda kui kogu õpet;
• õppeprotsessis õppe eesmärgi toetamisel on oluline, et õppematerjalid oleksid õppija-kesksed ja põhineksid eelnevalt õpitul.
• erinevate meediatega vahendatud õppematerjalid võimaldavad õppija tähelepanu hoida ja toetavad erisuguste andelaadidega õppijaid.

Õppematerjali loomine

• Õppematerjali loomisel alustatakse õppematerjali vajaduste analüüsist. Selles etapis määratletakse õppematerjali kasutaja (õppija) ehk sihtrühm ja sõnastatakse õppematerjali eesmärk.
• Järgmiseks etapiks on õppematerjali kavandamine, kus otsustatakse, milline on õppematerjali formaat ja meedia ning kuidas õppematerjal õppijateni edastatakse.
• Edasi alustatakse õppematerjali väljatöötamist, mil luuakse vajaduste analüüsi ja kavandamise etappides kogutud info põhjal terviklik õppematerjal. 
• Järgmiseks etapiks on õpematerjali katsetamine ja/või kasutamine, siin etapis kasutatakse õppematerjali õppijate poolt. 
• Hindamise etapis hinnatakse ja analüüsitakse õppematerjali sobivust sihtrühmale ja õppe eesmärgiga. Õppijate ja koolitajate tagasiside põhjal viiakse õppematerjali sisse muudatused.

Õppematerjalide liigid

Õppematerjale on väga erinevaid ja seda nii sisu kui ka vormi poolest. Järgnevalt loetelu mõningatest õppematerjalide liikidest:

• tekstilised ja paljundamist võimaldavad õppematerjalid. Siia alla kuuluvad õpikud, töölehed, märkmed, konspektid, õppekavad, tunnikavad, juhendid, ülesandekirjeldused, esitlused;
• digitaalsed õppematerjalid, siin on loenguvideod, filmiklipid, videod, taskuhäälingud, ekraanivideod;
• visuaalsed õppematerjalid koondavad enda alla pildid, graafikud, infograafikad, joonised, joonistused;
• mängulised õppematerjalid on õppemängud, simulatsioonid, rollimängud;
• avatud ligipääsuga õppematerjalid (Open Educational Resources);
• õppijate poolt loodud õppematerjalid;
• õppetarkvara;
• ekspertide intervjuud ja blogid, erinevad veebilehed.

Üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna ehk visuaalsed õppematerjalid
Visuaalsed õppematerjalid võimaldavad teemat paremini ja tõhusamalt avada, õppijaid kaasata ja hoida tähelepanu.

Vahendid visuaalsete õppematerjalide loomiseks:

• Ekraanivideod ja esitlused: Screencast-O-Matic, Edpuzzle, Educreations.
• Pildid, slaidid, fotod, infograafikud, joonised: Adobe Spark, Canva, Crello.
• Mõistekaardid, vooskeemid, diagrammid: MindMeister, bubble.us, Coggle, Lucidchart.
• Inforaafikud: Piktochart, Venngage.
• Meemid: imgflip 
• Gifid: GIFMaker