Täiskasvanute õpivajadused on sageli seotud vajadusega end tööalaselt täiendada või suuremate muutuste korral omandada uus eriala. Õppija hüvanguks on õpe, mis põhineb töömaailma vajadustel ning võimaldab omandada teadmisi ja oskusi, mida tööandjad ootavad. Kvaliteetse õppe läbiviimise üheks eelduseks ja lähtekohaks on kvaliteetne õppekava. Töömaailmaga seotud täienduskoolituse õppekavade koostamiseks saab koolitaja ja koolitusasutus sisendi kutsesüsteemist ning kutsestandarditest.

Kutsesüsteem

Kutsesüsteem on loodud selleks, et anda töömaailma esindajatele võimalus sõnastada oma ootused töötajatele – nii juba ettevõtetes töötavatele inimestele kui alles alustavatele ja õppijatele. Kui ootused oskustele, teadmistele ja hoiakutele on kutsestandardites kirjeldatud, siis loogilise jätkuna toimub kutsestandardite alusel oskuste omandamine ja hindamine ehk kutseeksamid. Positiivselt sooritatud kutseeksami tulemusel tehakse kanne kutseregistrisse ja soovi korral väljastatakse kutsetunnistus.

Kutsesüsteemi aluspõhimõtteks on aidata kaasa inimeste kompetentsuse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud ehk et kutseeksamile pääsemise vältimatuks eelduseks ei ole alati vastava õppekava läbimine.

Teisalt on tööandjate poolne tunnustus oluline ka õppeasutustele ning seetõttu on hakatud Kutsesüsteemi kutseeksameid korraldama ka kutseõppeasutuste lõpetajatele. Kui kõik tingimused on täidetud – õppekava vastab kutsestandardile ehk töömaailma ootustele ning 2/3 hindamiskomisjoni liikmetest on töömaailma esindajad – saavad ka koolilõpetajad kutse, mitte ainult koolilõputunnistuse.

Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning töö tegemiseks oodatavat kompetentsust ehk vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Kutsestandardi koostamist alustatakse kutseala ja kutsete kaardisutusest ning tööanalüüsis. Standard ehitatakse üles tööosade ja kompetentside kaupa ning  see sisaldab kõiki kutsealal tegutsemiseks vajalikke kompetentse. Kompetentsid sõnastatakse lävendi tasemel (kokkulepitud miinimum) ehk et kutsestandardis kirjeldatakse kompetentse vaadeldavate ja hinnatavatena ning määratletakse kutse kvalifikatsioonitase Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kirjeldatakse sooritustaset, mille saavutamine võimaldab tööelus vastaval kvalifikatsioonitasemel tegutseda, vajadusel ka spetsialiseerumisega seotud ja valitavad kompetentsid. 

Kutsestandard kui abimees töömaailmaga seotud täiendusõppe kavandamisel ja läbiviimisel

Koolitusasutuse pidajale ja koolitajale, kes soovib kvaliteetset ja töömaailma vajadustele vastavat õpet planeerida, on kutsestandardid suureks abiks. Täienduskoolitus viiakse läbi täienduskoolituse õppekava alusel. Kõige lihtsamalt öelduna on õppekava õppe läbiviimise plaan, kus kirjeldatakse õppija vaatest, milliste tulemusteni, millise aja, milliseid sisuteemasid läbides ja milliste meetodeid kasutades õppe lõpuks jõutakse. Täienduskoolituse standardis on kirjas miinimumnõuded, milliseid kohustuslikke osi peab täienduskoolituse õppekava sisaldama. Täienduskoolituse õppekava on väljundipõhise õppekava tüüpi, mis tähendab, et õppekava koostamise lähtepunktiks on õppija õpitulemused ehk õpiväljundid – õppe tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud.

Siinkohal tulevadki appi kutsestandardid ja neis kirjeldatud kompetentsid. Koolitaja saab õppe üles ehitada, võttes aluseks kutsestandardi kompetentsid, ja kaaludes, milliste kompetentside saavutamist ta õppega soovib toetada. Õppekava õpiväljundid võivad langeda kokku kutsestandardi kompetentside ja tegevusnäitajatega, millest kompetentsid koosnevad. Samuti võib koolitaja õppe üles ehitada tasemeõppe õppekavadele, sh ka riiklikele õppekavadele või nende moodulitele tuginedes. Kui õppekava koostamise aluseks on kutsestandard või tasemeõppe õppekava, tuleb see selgelt välja tuua ja nimetada õppekava eesmärgis ning soovitavalt lisada õppekavasse ka punkt „õppekava koostamise alus“. Kutsestandardi nimetuse juurde lisatakse tingimata vastav kutsetase. Sõltuvalt koolituse eesmärgist, võivad õppekava koostamise aluseks olla ka kutsestandardi osad, üksikud kompetentsid või ka kompetentsides sisalduvad tegevusnäitajad. Kui õppes tegeletakse üksikute kutsestandardi osade või kompetentsidega, siis nimetatakse õppekavas vastavad kompetentsid.

Kui õpe on veelgi kontsentreeritum ja õpitakse vaid kutsestandardi kompetentsis sisalduvate üksikute tegevusnäitajatega seotud teadmisi ja oskusi, nimetatakse vastavad tegevusnäitajad.

Hindamisest õppimiseni

Kui õppekavas on eesmärgiks seatud, et õppija on omandanud kutsestandardi kompetentsid, siis on võtmekohaks õpiväljundite saavutamise hindamine. Hoolikalt tuleb planeerida sobivad hindamismeetod ning seada hindamiskriteeriumid, seejuures mõelda, millise meetodiga saab õppija parimal viisil omandatut hindajale demonstreerida ja tõendada. Tunnistuse võib väljastada vaid nendele õppijatele, kes on sooritanud õpiväljundite hindamise, ehk tunnistusega tõendatakse õpiväljundite omandamist, mitte pelgalt õppes osalemist.

Kogemused täienduskoolituse õppekavade hindamisel ja analüüsimisel näitavad, et levinumateks probleemideks on väljundipõhise õppekava loogika mittemõistmine, raskused hinnatavate õpiväljundite sõnastamisel, konstruktiivse sidususe puudumine õppekavades ning ebarealistlikult planeeritud koolituse maht õpiväljundite saavutamiseks. Ohukohaks on õppekava jäämine pelgalt formaalsuseks, millel tegeliku õppimise ja õpetamisega palju ühist ei ole.

Juhiseid täienduskoolituse õppekavade koostamiseks saab Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalist „Täienduskoolituse õppekava koostamine“ .

Sisukad, täiskasvanuõppe põhimõtetest lähtuvad ning riiklikele nõuetele vastavad täienduskoolituse õppekavad on oluliseks koolitusasutuse kvaliteedi näitajaks. Kutsestandarditest lähtumine õpet planeerides ja täienduskoolituse õppekava koostades, loob otsese sideme töömaailmaga – koolitaja saab väärtusliku sisendi valdkonna tööandjatelt ning õppija kindluse, et õpib seda, mida töömaailm vajab.

Postituse autorid

• Sigrid Aruväli on Innowise Koolitaja Kompetentsikeskuse asutaja, juht ja koolitaja, Tallinna Ülikooli andragoogika külalisõppejõud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjali „Täienduskoolituse õppekava koostamine“ üks autoritest.
• Heli Oruaas on Sihtautus Kutsekoda kutsesüsteemi spetsialist, kes on kutsesüsteemiga olnud seotud aastast 2005 ning panustanud kutsestandardite koostamise põhimõtete reformi ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku muutmisesse V-lt tasemelt 8-le tasemele.

--

_{Kasutatud materjalid:}

• _{Aruväli, S., Kaldas, H., Pilli, E., Reppo, S. (2013; 2016) Juhendmaterjal täienduskoolituse õppekava koostamiseseks. Haridus- ja Teadusministeerium}
• _{Täienduskoolituse standard (2015). www.riigiteataja.ee}
• _{Täiskasvanute koolitaja, tase 6, kutsestandard. www.kutsekoda.ee}