Tavaliselt ei koolita me korraga ainult ühte inimest. Sellisel juhul me kas õpetame teda välja, anname talle personaalset konsultatsiooni või juhendame seda inimest, koolitusest räägime üldjuhul siis, kui koos on veidike rohkem rahvast. Täiskasvanute koolituses on grupil tähtis koht, kuna palju õpitakse ka üksteiselt, mitte ainult koolitajalt. Kuid kui rahvast on koos rohkem, on täiesti loomulik, et tekib olukord, kus õppimise kõrval hakkavad aset leidma ka muud nähtused, mida nimetatakse grupiprotsessideks.  

Lapsevanemetele on ilmselt tuttav olukord, kus jättes ühe lapse natukeseks omapäi koju, ei juhtu väga midagi, jättes kaks last, võib eest leida keskmise või suurema segaduse ja kolme omapäi toimetava õnneliku lapse puhul on segadus ilmselt veel õige natukene suurem ja seda jutumärkides. Ehk siis, kambakesi hakkavad inimesed, nii lapsed kui täiskasvanud, käituma veidike teistmoodi kui üksinda. Psühholoogias on selle nähtuse nimi riskinihe – grupis võivad inimesed võtta vastu riskantsemaid otsuseid või käituda ebaloomulikumalt, kui nad seda eales üksi teeksid. 

Tõenäoliselt võib paarisajale inimesele tunniajase loengu maha pidada grupiprotsessidest mitte kui midagi teadmata, kuid sel juhul me räägime pigem avalikust esinemisest, mitte koolitamisest. Kindlasti on koolituse puhul tegemist ka esinemissituatsiooniga, kuid kuna üldjuhul jäävad koolitusgrupid keskmiselt 10-20 inimese piirimaile, siis enamikku koolitajatest peaks grupipsühholoogia ja kitsamalt just grupiprotsesside teema ka rohkemal või vähemal määral kõnetama.  

Õnneks on grupiprotsesse võimalik juhtida, neist kasu saada ning neid enda heaks tööle panna. Kahtlemata puudutab see teema eriti neid koolitajaid, kes töötavad ühe grupiga pikemat aega, mille jooksul on üsna tõenäoline, et läbitakse kõik grupi arengu staadiumid. Samas tuleb ka päevapikkuste koolituste puhul grupiprotsesside jälgimine ja vajadusel juhtimine kasuks. 

Omaette teema on veel olukord, kus mõni koolitusel osaleja rikub terve grupi meeleolu, segab koolituse läbi viimist või peab end mõnel muul ebasobival viisil üleval. Paraku tuleb selliseid osalejaid ikka ette ning toimetulek nendega eeldab koolitaja enda poolt üsna kõrget emotsionaalset intelligentsust, kuid vahel võib hoopis ülejäänud grupist koolitajale palju abi olla. Seega tasub panustada grupi kujunemisse, meeleolu ja suhete loomisesse ning tulemused võivad rõõmustada kõiki.